13. ja 20. detsembri tööleht asub SIIN Logi sisse Google’i kontoga juhul, kui oled Google’is registreerunud oma pärisnimega. Kui mitte, siis kirjuta sisselogimiseks oma ees- ja perekonnanimi ning sisesta vähemalt kuuekohaline salasõna, seejärel kinnita salasõna ja vajuta „Sign in“. Seejärel hakka lahendama ülesandeid. Kui oled vastamise lõpetanud, siis vajuta „Save“, seejärel „Hand in work“ ja „Confirm hand in work“. Pärast seda saad teada, milline oli Sinu tulemus.
Religioosne areng - õpikust lk 32-35 Inimese kognitiivne areng
Kognitiivse õpiteooria juhtfiguure oli Jean Piaget. Tema teooria kohaselt toimub inimese kognitiivne areng neljas erinevas etapis. Sensomotoorne - 0 kuni 2 aastani. Järk-järguline üleminek refleksidest lähtumiselt eesmärgipärasele tegevusele. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui need ei ole meie vaateväljas Operatsioonide-eelne periood - 1,5,2 - 7 aastani. Kujuneb kõnekeel ja võime mõelda ning lahendada probleeme sümbolite vahendusel. Raske on tajutavate objektide klassifitseermises, osade ja tervikute eristamises. Konkreetsete operatsioonide periood 7 - 12 aastat. Paraneb loogiline mõtlemine. suudetakse lahendada konkreetseid vahetult tajutavaid probleeme, omaks võtta teiste arusaamu. Formaalsete operatsioonide periood - 12 - ...aastat. Omandatakse keerulise verbaalse mõtlemise võime, mis väljendub hüpoteeside püstitamises ja abstraktsete sümbolitega opereerimises. Mõtlemine muutub teaduslikumaks. tuntakse huvi sotsiaalsete probleemide vastu. Inimese kõlbeline areng Kõlbelises arengus on Lawrence Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaks perioodiks. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda - kauplemine kõlbelisel pinnal (tema tegi ka!). Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel. II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halba valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv. Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas inimesel on tulnud teha raskeid valikuid. Rasketes oludes kasvanud lastel on suurem tõenäosus saavutada kõrgemat kõlbelise arengu taset.