Saada oma töö aadressile [email protected] või too see paberkandjal klassi 227. Töö võid ka varem esitada, 20. detsember on viimane tähtaeg.
Sul on valida nelja teema vahel. Iga teema juurde on lisatud lühike selgitus ja abistavad küsimused, millest lähtumine ei ole kohustuslik.
1. Maailmalõpu-stsenaariumid religioonides ja loodushoius
Religioonid on kirjeldanud maailmalõppu sageli kui katsumusrohket aega või jumalikku karistust, mille on põhjustanud inimeste enda käitumine ning millele järgneb viimne kohtumõistmine. Nii tuumakatastroofi kui globaalset kliimamuutust kirjeldatakse mõnikord üpris sarnasel viisil. Mil määral on religioossed ja mittereligioossed maailmalõpuootused ja nendega toimetulemise vahendid omavahel võrreldavad?
2. Pühadus religioonis ja väljaspool seda
Pühaks on peetud väga erinevaid kohti, esemeid, põhimõtteid, ideid ja inimesi. Mõned religiooniuurijad on seisukohal, et "püha" ongi see, mille ümber vormub religioon. Samas eksisteerib pühadus ka väljaspool religiooni. Mis teeb nähtuse pühaks, kuidas miski pühaks saab ja mis eristab püha mittepühast? Milliseid igapäevaseid pühadusi võib meie elust leida ja kuidas nad meie elu mõjutavad?
3. Mõistlik ja mõttetu religioonis
Usu-ja südametunnistuse vabaduse printsiibi kohaselt on igal inimesel õigus uskuda ja oma usku praktiseerida, kui see ei kahjusta teisi. Ent millised on piirid, alates millest uskumused võivad teisi kahjustada? Milliseid usulisi eriarvamusi ei tohiks üldse aktsepteerida? Kas usu-ja südametunnistuse vabadus tähendab ka seda, et inimesel on õigus uskuda mistahes rumalusi ning neid teistelegi vabalt kuulutada? Võib-olla riivab või kahjustab nt sotsiaalmeedias rumaluste kuulutamine teiste inimeste õigusi/heaolu?
4. Ekraanimaailm ja religioon
Idakiriku teoloogias on ikoon aken teise maailma. Kas ekraanimaailm (kõige laiemas mõttes, sotsiaalmeediast filmikunstini) võib paotada ukse religioonide maailma? Mil määral võib religioossus ekraanimaailmas mõjutada ühiskonda ja religioone? Mille poolest sarnaneb ekraanimaailma aken ikoonile või erineb sellest?
I Sissejuhatus Siin juhatad teema sisse (ära alusta esseed klišeega!) ning sõnastad vajalikud eeldused, samuti esitad oma põhiväite, mida hakkad alljärgnevalt lahti seletama ja tõestama. Põhiväide peab olema allajoonitud! Hea sissejuhatus on selline, mis äratab lugejas huvi.
II Teemaarendus Seletad täpsemalt lahti, mida soovid sissejuhatuses sõnastatud väitega öelda. Seega selgitad väite tagamaid, samuti on siin on sobiv hetk mõnda filosoofi/mõtlejat tsiteerida. Seejärel tõestad, tuginedes faktidele, teaduslikele uuringutele, tõsiseltvõetavatele kogemustele (ei tohi olla liiga subjektiivne), loogilistele seostele vms, et esitatud väide kehtib, st on tõene. Tõestus peab olema usutav ja veenev. Suurte üldistuste ("kõik arvavad nii", "mitte keegi ei usu" vmt) tegemiseks ei piisa üksiku indiviidi kogemusest. Tõestuseks ära kasuta klišeesid!
Pea meeles, et seletus aitab mõista väidet, tõestus aga põhjendab väidet.
III Kokkuvõte Sõnastad järelduse(d). Teisiti öeldes - ütled selgelt, kuhu soovisid oma tööga jõuda ning mida lugejale öelda (samas ei tohi sõna-sõnalt korrata sissejuhatuses esitatud põhiväidet). Ka töö kokkuvõttes hoidu klišeedest!
NB! Plagieerimine pole lubatud, sest see on loomevargus, Autoriõiguse seaduse rikkumine.
Hindamisel lähtutakse viiest kriteeriumist: 1. Vastavus teemalening keeleline korrektsus – hinnatakse, kas teemast on aru saadud ning kas kirjutatu tervikuna jääb teema raamesse; essees tuleb jälgida keelelist korrektsust - vältida tuleks lauseehituse vigu, slängi, trükivigu jmt; puudulik eesti keel võib olla lugeja jaoks takistuseks essee sisu mõistmisel.
2. Teema mõistmine - lugejale tuleb näidata teadmisi asjakohastest probleemidest, küsimustest, teooriatest, vastavatest mõistetest.
3. Argumentatsiooni veenmisjõud – olulised on selgelt ja veenvalt sõnastatud argumendid (seisukohad koos põhjendusega või eeldused koos neist tuleneva(te) järeldusega/järeldustega), samuti seoste loomine, vältida tuleks pelgalt referatiivset lähenemist. Argumenteerimisel on väga oluline vältida klišeesid (nt "Nii palju kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid arvamusi" vms) ja mõttekordusi (nn heietamist või keerutamist). Argumente ad hominem ei ole lubatud kasutada. Arvestada tuleks ka sellega, kes on töö lugeja (üldjuhul õpetaja). Lugejat ei maksa alahinnata.
4. Essee sisemine kooskõla - tähtis on vältida vasturääkivusi, st oluline on kõikide töö osade (sissejuhatuse, teemaarenduse ja kokkuvõtte) omavaheline kooskõla.
5. Originaalsus - hinnatakse, kui originaalne on autori mõttekäik; pikad ja ebaloogilised heietused, klišeed, kategoorilised üldistused ning mõttekordused ei näita essee originaalsust; hea on, kui juba sissejuhatuses suudab autor leida teema käsitlemiseks originaalse vaatenurga.
Iga kriteeriumi täitmise eest on võimalik saada kuni kaks punkti, st essee eest on võimalik saada kuni 10 punkti.
9-10 p. "5" 7,5-8,5 p. "4" 5-7p. "3" 2-4,5p. "2" 0-1,5p. "1" (selle hinde saab ka plagieeritud töö) esitamata töö "0"
Maht: 1-1,5A4 Kirjastiil: Times New Roman Kirja suurus: 12 Reavahe: 1,5 Mõõdud: igalt poolt 2 cm Tekst tuleb joondada nii paremalt kui vasakult. Essee tuleb esitada masinkirjas ningõigel kuupäeval! Palun ära esita tööd, millega Sa ise rahul pole. Essee lugemine võiks pakkuda intellektuaalset pinget nii Sulle kui selle lugejale. Mõne teise autori mõtete mahukas kopeerimine ei ole lubatud. Kui soovid kasutada sobivat tsitaati, siis palun viita alati vastavale autorile, nt "(Matjus, 1997, lk 332)" või kui allikal puudub paginatsioon, siis "(Matjus, 1997)". Kuna essee maht on kõigest 1-1,5A4, siis teiste autorite mõtete osakaal ei tohi olla suurem kui 1/4 essee mahust. Seega peamine on see, kui selgelt ja arutlevalt suudad esitada iseenda mõtteid.